Joatkkadikšun
Du joatkkadikšun galgá ollašuhttojuvvot dađi lági mielde, ahte don oahpistuvvot du ovdal dikšon doaktára dehe bátnedoaktára dikšumii álohii, go dat lea dikšuma áššáigullevaš ordnema dáfus vejolaš. Dutnje dahkkojuvvo dárbbu mielde sihke joatkkadikšunplána ja veajuiduhttinplána.
Joatkkadikšun- ja veajuiduhttinplána ráhkadettiin smihttojuvvo ovdamearkka dihte fysikála veajuiduhttin, vuogáiduvvanhárjeheapmi, ámmátválljema oahpisteapmi, veahkkegaskaomiid geavahusa bagadallan, psykososiála veajuiduhttin, biebmanneavvun sihke árvvoštallojuvvo du bargonákca ja bargui máhccan.
Sáhtát iežat hálu mielde váldit oapmahačča dehe lagamusa mielde joatkkadikšuma plánemii. Plána ráhkaduvvo álohii ovttasráđiid duinna. Don galggat leat aktiivvalaččat mielde joatkkadikšunplánat ráhkadeamis ja jeara roahkkadit, jos muhtin ášši suokkardahttá du. Muital iežat sávaldagaid joatkkadikšuma ordnemis. Seaillut iežat dikšunčilgehusa ja dálkkasmearrádusa. Dikšunčilgehus dehege epikriisa lea čilgehus dávdda ovdáneamis ja dikšumis, mii ráhkaduvvo go dikšun nohká. Doahttal visot iežat oažžun dálkkodan-, dikšun- hygiena- ja biebmanrávvagiid. Bivdde dárbbu mielde buot rávvagiid čálalažžan.