Olgoriikalaš dálkkasmearrama geavaheapmi Suomas
Sáhtát oastit dálkasiid Suomas nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas čállojuvvon čálalaš dálkkasmearramiin, juos dálkasis lea vuovdinlohpi Suomas. Sáhtát oastit dálkasiid maid Estteeatnamis, Kroáhtias, Portugálas, Polskkas, Čeahkas dehe Espánnjas merrojuvvon elektrovnnalaš reseapttain. Eará riikkas go EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas čállojuvvon dálkkasmearrádusain ii sáhte oastit dálkasiid Suomas.
Nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas čállojuvvon dálkkasmearrádus galgá doaimmahuvvot Suomas, jos das leat čuovvovaš dieđut
• buohcci goargu, ovdanamma ja riegádanáigi
• dálkkasmearrádusa addinbeaivi
• dálkkasmearrádusa addán dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolbmo dieđut: goargu, ovdanamma, ámmátlaš gelbbolašvuohta, njuolggooktavuohtadieđut (šleađgaboastačujuhus ja telefonnummár dehe fáksa oktan riikkaidgaskasaš guovlonummáriin), bargočujuhus (maiddái riika) ja vuolláičálus
• dálkkasdieđut: dálkkas váikkuheaddji ávdnasa namain, dálkkashápmi, mearri, givrodat ja attusváldinrávvagat.
Apteaika sáhttá goitge iežas guorahallama mielde doaimmahit dálkkasmearrama, vaikko juoga reseaptta unnimusdiehtu váilloliige.
Dálkasiid, mat klassifiserejuvvojit narkotihkkan, dehe dihto dálkasat, mat váikkuhit guovddášnearvavuogádahkii, ii sáhte háhkatt nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas čállojuvvon dálkkasmearrádusain. Jos dárbbašat namuhuvvon dálkasiid orodettiinat Suomas, don galggat sihtat reseaptta Suomas doaibmi doaktáris.
Jos áiggot háhkat dálkasa nuppi lahttoriikkas, dálkkasmearrádus galgá leat čállojuvvon dálkasa váikkuheaddji ávdnasa namain. Dálkkasmearrádus sáhttá čállojuvvot gávpenamain, jos gávpenama geavahussii lea ákkastallon cuohkki. Gávpenama atnu galgá ákkastallojuvvot dálkkasmearrádusas.
EU-riikkain leat geavahusasteaset sierralágán dálkkasmearrádusskovit. Dálkkasmearrádusaid olgguldas hápmi ii leat standardiserejuvvon. Muhtin riikkat leat váldán atnui sierra skovi dálkasiid várás, mat háhkkojuvvojit olgoriikkain, muhto eai visot. Nuppi EU-riikkas addojuvvon dálkkasmearrádus galgá doaimmahuvvot apteaikkas, jos das leat bajábealde namuhuvvon dieđut skovi olgguldas hámis fuolakeahttá.
Nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas čállojuvvon dálkkasmearran sáhttá leat maid šleađggalaš. Dál Suoma apteaikkain sáhttá oastit reseaptadálkasiid Estteeatnamis, Kroáhtias, Portugálas, Polskkas, Čeahkas ja Espánnjas merrojuvvon elektrovnnalaš reseapttain.
Go oasttát dálkasiid šleađgareseapttain, de don galggat ieš dikšut áššiid. Váldde apteikii fárrosat govalaš identitehtaduođaštusa, dehege pássa dehe persovdnagoartta. Ovdamearkka dihte estteeatnanlaš šleađgareseapttain sáhtát oastit dálkasiid, juos reseapta lea merrojuvvon estteeatnanlaš persovdnadovddaldagain ja dus lea Estteeatnama riikkavulošvuohta dehe orodanlohpi.
Dálkkasmearrádusa eaktivuođa čielggadeapmi
Apteaika sáhttá biehttalit doaimmaheamis nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas addojuvvon dálkkasmearrádusa, jos lea ágga vávjit dálkkasmearrádusa eaktivuođa. Dárbbu mielde apteaika sáhttá čielggadit rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuoggá bakte dálkasa mearran olbmo ámmátbarganrievtti. Dárkkisteamis sáhttá mannat muhtin beaivi, daningo vuogádat ii leat reálaáiggis.
Eurohpa riikkain sierra dearvvašvuohtafuolahusa ámmátjoavkkuin leat sierralágán vuoigatvuođat dálkasiid mearramis. Máŋggain riikkain ovdamearkka dihte buohccedikšut sáhttet mearrat muhtin dálkasiid. Dálkkasmearrádus galgá doaimmahuvvot Suomas, jos olbmos lea leamaš vuoigatvuohta mearrat dálkasa dan riikkas, gos dálkkasmearrádus lea addojuvvon.